“Kelmuste maailm on ajaga muutunud järjest keerulisemaks. Kunagi rääkis politsei, et ära osta turult pakendis olevat asja ilma, et seda ei kontrolliks, sest võid saada pükste asemel vaid ühe püksisääre. Täna tuleb meil rääkida skeemidest, kus veebis meelitatakse inimesi pettustesse, kus ühe püksipaari maksumuse hinna asemel võetakse ära inimeselt kodu, kogu tema raha ning tekitatakse talle ka laenukoormus lisaks.”
Nende sõnadega juhatas politseinik Maarja Punak sisse BECIDi uusima veebiseminari teema.
Hiljutine ja eriti kõnekas näide pärineb Eestist, kus Eesti Kunstnike Liit (EKL) teatas 18. mail, et on langenud ulatusliku finantspettuse ohvriks. Pressikonverentsil selgitas EKLi president Maarin Ektermann, et 15. mail umbes kell 13 võttis temaga ühendust SEB Pank seoses pearaamatupidaja konto kaudu tehtud kahtlaste tehingutega. Ülekandeid oli tehtud nii liidu Swedbanki kui ka SEB kontodelt. Ektermanni sõnul ulatus kahju peaaegu 700 000 euroni.
See juhtum näitab ilmekalt, kui veenvaks ja keerukaks on tänapäevased pettused muutunud, ning rõhutab, kui oluline on aidata mälestusasutuste töötajatel selliseid ohte ära tunda ja ennetada.
Raamatukogud, muuseumid, arhiivid ja galeriid on sageli kohad, kuhu inimesed pöörduvad abi saamiseks digiteenuste kasutamisel või teabe kontrollimisel. Eriti eakad ja väiksema digikogemusega inimesed usaldavad mälestusasutuste töötajaid ning küsivad neilt sageli nõu, kui puutuvad kokku võimalike petuskeemide, valeinfo või kahtlase veebitegevusega.
1. juunil 2026 korraldas BECID järjekordse veebiseminari Balti riikide mälestusasutuste spetsialistidele. Seekord laiendasime seminarisarja uude teemavaldkonda ning keskendusime veebipettustele, petuskeemidele ja digiturvalisusele. Seminaril käsitleti kõige levinumaid ohte ja skeeme, millega inimesed tänapäeval kokku puutuvad, kuidas märgata ohumärke ning milliseid praktilisi samme saab astuda pettuste ennetamiseks. Samuti arutati pettuste, digitaalse infokeskkonna ja veebiturvalisuse vahelisi seoseid.
Veebiseminaril osales kokku 153 inimest: Eesti sessioonis 83, Läti sessioonis 50 ja Leedu sessioonis 20 osalejat. Nagu tavapäraselt, jagunesid osalejad eesti-, läti- ja leedukeelsetesse arutelurühmadesse.
Eesti: veebipettuste kasvav keerukus
Eesti rühmas andis Politsei- ja Piirivalveameti kommunikatsioonijuht Maarja Punak ülevaate veebipettuste olukorrast Eestis.
Punaku sõnul muutuvad veebipettused üha keerukamaks ja süsteemsemaks. Ainuüksi tänavu on Eestis inimesed kaotanud petturitele juba ligikaudu 8 miljonit eurot.
Kasvava ohu vastu võitlemiseks on Politsei- ja Piirivalveamet loonud spetsiaalse pettuste töörühma, teeb tihedat koostööd teiste riigiasutustega ning valmistab ette uusi teavitusmaterjale ja teadlikkuse tõstmise kampaaniaid, et aidata erinevatel sihtrühmadel pettusi paremini ära tunda.
Erilist tähelepanu pööratakse nüüd niinimetatud kombineeritud petuskeemidele, kus petturid esinevad ühe skeemi jooksul mitme erineva organisatsiooni esindajatena. Samuti käsitleti tehisintellekti abil loodud ja manipuleeritud pilte, mis võivad lähiaastatel kujuneda üheks olulisemaks uueks ohuks.
Kuigi internetikaubanduse ja müügipettustega seotud kahjud ei ole viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud, esineb endiselt juhtumeid, kus ohvrid satuvad nii tugeva psühholoogilise surve alla, et müüvad pettuse tagajärjel isegi oma kodu. Politsei- ja Piirivalveameti andmetel saavad paljud inimesed regulaarselt petukirju ja petturlikke telefonikõnesid, mistõttu on ennetus, teadlikkus ja kriitiline mõtlemine olulisemad kui kunagi varem.
Läti: petturite stsenaariumi mõistmine
Läti rühmas jagas Marina Ivanova organisatsioonist New East Culture Institute oma isiklikku kogemust pettuste ja petuskeemidega kokku puutumisel. Ta esitas oma loo eriti kaasahaaraval viisil, käsitledes seda kui teatristsenaariumi.
Marina selgitas, et pärast enda kogemuse ja paljude teiste juhtumite põhjalikku analüüsimist jõudis ta järeldusele, et kuigi tegevuspaik ja tegelased võivad muutuda, jääb petturite „stsenaarium“ üllatavalt sarnaseks.
Samuti tõi ta esile mitmeid psühholoogilisi ja olukorralisi tegureid, mis mõjutavad inimeste käitumist pärast seda, kui petturid on nendega ühendust võtnud. Ta rõhutas, kui oluline on sellises olukorras peatuda, võtta hetk mõtlemiseks ning rääkida kellegagi, kes ei ole olukorraga otseselt seotud. Sageli on see kõige kiirem ja tõhusam viis petturi strateegia katkestamiseks ning olukorra kainelt hindamiseks.
Oluline sõnum oli ka see, et pettuse ohvriks võib sattuda igaüks, sealhulgas kõrgelt haritud ja noored inimesed. Nagu Marina rõhutas, ei põhine pettused teadmiste või intelligentsuse puudumisel, vaid kognitiivsel manipuleerimisel, emotsionaalsel survel ja hoolikalt kavandatud psühholoogilistel võtetel.
Leedu: pettused ja andmekaitse
Leedu rühmas esines Gertrūda Pliaukštytė, kes rääkis Leedus aset leidnud pettuse- ja andmelekkega seotud juhtumitest ning tutvustas petturite üha arenevaid tegevusmeetodeid.
Lisaks värsketele juhtumiuuringutele jagas Gertrūda osalejatele praktilisi soovitusi, kuidas paremini kaitsta ennast ja oma isikuandmeid. Erilist tähelepanu pöörati igapäevastele paroolide loomise ja haldamise harjumustele, rõhutades, et tugevad paroolid on üks tõhusamaid kaitsemeetmeid pettuste, identiteedivarguste ja küberohtude vastu.
Kuna petuskeemid muutuvad kogu Baltikumis järjest keerukamaks, on digipädevuse ja teadlikkuse tugevdamine GLAM-sektori (galeriid, raamatukogud, arhiivid ja muuseumid) spetsialistide seas jätkuvalt väga oluline. Varustades töötajaid teadmistega, mis aitavad pettusi ära tunda, kasutajaid toetada ja turvalist veebikäitumist edendada, saavad mälestusasutused mängida olulist rolli vastupidavama ja teadlikuma ühiskonna kujundamisel.