24. novembril korraldas BECID esimese veebiseminari oma uues seminarisarjas, mis on pühendatud meediapädevuse tugevdamisele mäluasutuste sektoris üle Eesti ja laiemalt Baltikumi piirkonnas. See sissejuhatav kohtumine avas kogu programmi ning pani aluse 8. detsembril toimuvale temaatilisele veebiseminarile.
Kohtumisel anti ka ülevaade Tartu Ülikooli tudengite käimasolevast uuringust, mille raames viidi läbi intervjuud raamatukogude, muuseumide, arhiivide ja galeriide spetsialistidega üle Eesti. Intervjuud käsitlesid, kuidas mälestusasutused praegu toetavad meedia-, info- ja digipädevusi, milliste sihtrühmadeni nad jõuavad, millistele ressurssidele nad tuginevad ning kus on suurimad lüngad.
Veebiseminaril arutlesime, miks on meediapädevus tänases infoühiskonnas hädavajalik ja millist rolli mängivad mälestusasutused selle toetamisel. Osalejatele tutvustati ka tudengite uuringu esmaseid tulemusi ning võtmeküsimusi, mida käsitletakse põhjalikumalt detsembrikuisel seminaril.
Kohtumisel osales veidi üle 50 kutsutud osaleja ja mäluasutuste professionaali.
Mida mälestusasutustel enim vaja on?
Veebiseminari osana viisime läbi esimese rühmaarutelu, paludes osalejatel vastata küsimusele:
„Millistest teadmistest, materjalidest, koolitustest või lahendustest tunnete te oma töös praegu kõige rohkem puudust?“
Palusime keskenduda eeskätt meedia-, info- ja digipädevustele. Teisisõnu: kuidas saame korraldajatena neid tulevikus kõige paremini toetada ja kuhu peaksime suunama oma peamised jõupingutused?
Esile kerkisid mitmed selged teemad:
- Toetus tehisintellekti kirjaoskuses: kuidas seda õpetada, kuidas märgata turvalisi tööriistu, kuidas vastutustundlikult soovitada platvorme ning kuidas mõista AI piire ja riske.
- Parema arusaama vajadus tehisaru usaldusväärsusest, autoriõiguse mõjust, andmekaitsest ja vastutustundlikust päringute koostamisest.
- Suurem teadlikkus digiturvalisusest.
- Selged juhised, kuidas ära tunda valeinfot, pettusi ja manipulatsioone ning kuidas aidata külastajatel samu oskusi omandada.
- Fookuse nihkumine pelgalt infootsingu õpetamiselt ka meediateadlikkuse arendamisele.
- Vajadus meediapädevate töötajate järele asutustes, mitte ainult õppematerjalide olemasolu.
- Suur nõudlus õppematerjalide järele:
- lühikesed juhendvideod;
- samm-sammulised kirjalikud juhendid;
- regulaarselt uuendatavad materjalid uute petuskeemide kohta;
- valmis kasutamiseks mõeldud õppeklipid koolitusteks (5-minutilised videod erinevatele vanuserühmadele).
- Selgemate tugisüsteemide vajadus, eriti olukordades, kus teised asutused (pangad, ametiasutused, teenusepakkujad) suunavad inimesi e-teenuste abi saamiseks raamatukogudesse. Osalejad rõhutasid, et need asutused peaksid panustama ka tehnilise toe, ajakohaste seadmete või aeg-ajalt kohapealse abi kaudu.
- Nõuanded selle kohta, kuidas jõuda sihtrühmadeni ja motiveerida neid raamatukogus toimuvates meediapädevuse tegevustes osalema.
- Tõdemus, et individuaalne tugi on kasutajatele sageli kõige tõhusam, kuigi osa teemadest saab käsitleda ka väikestes rühmades (kuni viis inimest).
- Vajadus koolituste järele töötajatele, kes tegelevad eakate ja vähese digioskusega õppijatega.
Tugev algus seminarisarjale
Seminar sai sisse julgustava hoo, kus mäluasutuste kogukonnas ilmnes selge ühise eesmärgi tunnetus. Osalejad jagasid väärtuslikke kogemusi mälestusasutuste igapäevastest väljakutsetest, mis aitab meil kujundada järgmisi kohtumisi nende tegelikke vajadusi arvestades.
Ootame põnevusega vestluse jätkumist 8. detsembril, mil Tartu Ülikooli tudengid tutvustavad oma intervjuude tulemusi mälestusasutuste spetsialistidega üle Eesti. Nad jagavad tähelepanekuid selle kohta, kuidas meediapädevust praegu toetatakse, millised sihtrühmad on fookuses, milliseid ressursse kasutatakse ning kus tuntakse kõige suuremat vajadust lisatoe järele.
Detsembrikuu seminar toob esile Eesti GLAM-sektori lähenemised meediapädevuse arendamisel ning selle eesmärk on tugevdada koostööd ja anda algus uuele piirkondlikule võrgustikule.
Registreeru 8. detsembri seminarile siin.