BECIDi Proparatas Tartu Teaduskeskuses AHHAA

Proparatas on kolinud AHHAA Teaduskeskusesse Tartus!

Proparattal on nüüd täiesti uus kodu Tartu Teaduskeskuses AHHAA!
Tule keeruta ratast ja õpi, kuidas manipulatsioon toimib igapäevaelus – sotsiaalmeedias, reklaamides, veebivideotes, sõpradega vaieldes ja veel paljudes olukordades.

Proparatas on interaktiivne õppevahend, mis aitab igas vanuses külastajatel mängulisel ja praktilisel moel manipulatsioonivõtteid ära tunda. Nüüd on see spetsiaalselt AHHAA teaduskeskuse keskkonna jaoks uuendatud ja kohandatud, koos näidetega, mida lapsed ja pered igapäevaelust kergesti ära tunnevad.

Mis on Proparatas?

Proparatas on hariduslik n-ö loosiratas, mis tutvustab levinud mõjutamis- ja manipulatsioonivõtteid, mida kasutatakse suhtluses, reklaamis, sotsiaalmeedias ja avalikes aruteludes.

Ratast keerutades satud iga kord ühele võttele ning õpid:

  • mis võttega tegu on;
  • kuidas see toimib;
  • kus võid seda päriselus kohata;
  • kuidas seda märgata enne, kui see sinu mõtlemist mõjutab.

Keeruta ratast ja õpi nippe tundma!

Allpool on toodud kaheksa mõjutusvõtet, mida saad AHHAA Proparattaga avastada – koos näidetega, mida võid igapäevaelust ära tunda.

„See inimene ei saa küll midagi aru – vaata, kui loll nägu tal ees on!“

Mõnikord on nii, et inimesed vaidlevad – peredes näiteks selle üle, kas õhtul peaks minema kinno või hoopis kontserdile. Poliitikas näiteks selle üle, mis kell laste koolipäev võiks alata. Ja mõnikord juhtub nii, et keegi ütleb vaidluse keskel midagi halvasti hoopis teise inimese kohta.

Näiteks, et “sinu arvamus ei peaks üldse siin midagi lugema, sest sa oled mingi tattnokk!” Või et “nojah, tema muidugi arvab niimoodi valesti, sest tal on väike pea ja kurjad silmad”.

Tegemist on manipuleerimisvõttega, kus rünnatakse inimest isiklikul tasandil, tema välimust, sugu, vanust, peresuhteid, jne. Selle käigus ei räägita “asjast”, vaid viiakse fookus tema välimusele või muudele isiklikele aspektidele.

“Ründa inimest” võtet kasutatakse väitlustes, sotsiaalmeedias, reklaamis ja konfliktides, kus tahetakse tähelepanu kõrvale juhtida sellelt, mis tegelikult teemaks.
2. Sildistamine

“Kõik maakad on sellised!”

See on sildistamine: inimese või inimeste grupiga seotakse mingi üldistav halvustav silt, näiteks “nohikud”, “eided”, “maakad”. Võib olla oled isegi mõnele grupile halvustava sildi pannud? Paralleelklassi või teise kooli õpilastele? Naaberküla või -riigi elanikele?

Kui alguses peab silti sageli selgitama, siis varsti võib see nimetus kasutusele minna. Nii tekib lihtsustatud ning mõnikord demoniseeriv (teist poolt täiesti kurja ja halvana kujutav) arusaam endast ja teistsugustest inimestest.

Sildistamine aitab kiiresti luua “meie” ja “nende” tunnet, üldistab kõiki teisi ühetaoliseks. Näiteid leiad näiteks meemikultuuris ja konfliktsete arutelude puhul.
“Ma ei hakka siin mingit keerulist umbluud ajama, räägin nii nagu asjad on!”

See on talupojatarkuse ehk “rahvamehe” mõjutusvõte.

Brändid, sisuloojad, poliitikud ja esinejad kasutavad seda, et näida „päris“, „ehtne“, „ligipääsetav“ ja „oma inimene“. Rääkija rõhutab seda, et lihtsad tavalised inimesed, justnagu Sina, arvavad just nii või käituvad just naa. Ja see on hea.

“Talupojatarkuse” võtte puhul ei kasutata keerulisi sõnu ja selgitusi. Pigem tahab kõneleja ennast meelega näidata näiteks teadlastest ja ekspertidest erinevana – “ma ei aja teile mingit keerulist plära, ma räägin nii nagu iga normaalne inimene asja näeb!”.

Sageli tehakse “rahvameest” oma välimuse ja käitumisega – istutakse lauanurgale või kaksiraksi toolile, käised kääritakse üles, maavillased kampsunid tõmmatakse selga ja koduaias tehtud fotol võib õlale vinnata palgi ning kätte võtta mootorsae – “Näe, ma teen ka tööd!”
“Isegi nublu ja Anne Veski kasutavad seda toodet!”

See on maine laenamine: sõnumid ja ettevõtmised seotakse inimeste ja sümbolitega, mis publikule või jälgijatele meeldivad. Loodetakse, et positiivne kuvand “nakkab”.

Mainet laenatakse sageli kuulsatelt inimestelt, sättides ennast nendega koos pildile või midagi koos ette võttes. Seda võtet kasutatakse palju reklaamides. Kindlasti mäletad mõnda klippi, kus armastatud laulja, suusata või sisulooja oli pandud mingit toodet promoma!

Aga siia sobib näitena ka rahvuslike sümbolite kasutamine – rukkilille ja suitsupääsukesega saab meile müüa nii leiba, poliitikat kui vetsupaberit.

Manipuleeriv isik võib püüda öelda midagi stiilis: “Näe, hängime siin Fotografiskas (ma ka kultuurne!) koos hetkel populaarse räppariga (ma ka popp ja noortepärane)!”
5. Koeravile-nali

“Teen iga päev palju tigedat nalja ja keerutan sotsiaalmeedias korraliku kakluse üles!”

See võte on koeravile-nali: annab võimaluse öelda kõike, mis sülg suhu toob ja pärast öelda, et “kuulge, rahunege maha, ma tegin ju nalja!”.

Näiteks võivad sisuloojad öelda päris koledasti erineva nahavärvi, soo või poliitilise vaatega inimeste kohta. Muide, neid tigedaid sõnu öeldakse meelega! On ju teada, et kõige rohkem tähelepanu toob selline sisu, mis inimesed kurjaks ja kaklema ajab. Nii hakkab tige sisu sotsiaalmeedias kiiremini levima ja toob ütlejale rohkem klikke.

Kui ümbritsevad inimesed hakkavad rääkijat korrale kutsuma, siis kaitseb manipuleerija end väitega: “See oli ju nali! Rahune maha. Solvumiskultuur! Tühistatakse!”

Aga need, kes tahavadki teisi solvavaid ja ebaõiglaseid sõnumeid ning ideid toetada, on saanud selge signaali, et see inimene seisab nende eest.
„See on populaarseim toode! 70% valib just selle.“

Tegemist on karjaefekti esilekutsumisega, mille puhul meid mõjutatakse kuulumisvajaduse kaudu. Inimestele on üldiselt väga oluline see, et me ei oleks üksi, vaid et me kuuluksime teistega kokku, oleksime turvaliselt “karjas”. Mõtle näiteks olukordadele, kus sa oled ainsana oma rühmas teistsugusel arvamusel – see tekitab sageli ebamugavust, eks?

Suurem kari on turvalisem kui väike, seepärast mõjuvad eriti hästi sõnumid, mis ütlevad, et “arva ka nii, ole meiega, sest meiega on enamik”.

Näiteks, reklaamid ja sisuloojad võivad seda võtet kasutada, et inimestel tekiks tunne: kui enamik teeb nii, siis see on turvaline ja õige. “80% kasutab just seda hambapastat! Kõigil lastel juba on see mänguasi!” Karjaefekt töötab hästi trendide ja kampaaniate edendamisel.
“Meie hoolime sinust, nemad tahavad sind ära kasutada!”

See on meie-nemad vastandus: oma vastast kujutatakse sageli lausa karikatuurselt kurja, ebamoraalse, omakasupüüdliku, rumalana. Sel moel on vastane dehumaniseeritud – ei säiligi midagi inimlikku, mida ära tunda ja millele mõistmist ehitada.

Inimeste jaoks on üldiselt oluline tunda, et ta käitub õigesti, on hea ja asjadest õigesti aru saanud. Sellepärast kipumegi me enda moodi mõtlevate ja käituvate inimestega kokku hoidma ja kokkukuuluvust arendama. Näiteks laulupidudel tunneme me kõik end suure eestlaste kambana, jõululauas saab kokku meie suguvõsa, sotsiaalmeediast võin leida oma lemmiksarja ägeda fännikogukonna, jne.

Aga see tähendab ka, et kuskil on “nemad”, kes ei ole meie moodi. Manipulaatori jaoks on see hea võimalus tülli ajamiseks – kui nad ei ole meie moodi, siis järelikult on nad halvemad, asjadest valesti aru saanud, koledamad, imelikumad. Sageli on “nemad” täitsa “meie” moodi, aga me ei oska seda näha.

Võtet võivad kasutada poliitikud, brändid (“Android vs. iPhone”), fännikultuur, internetimeemid.
„Ma ei ole kunagi seda öelnud”, kuigi video on olemas.


Täna näeb aina enam “Suure Vale” manipuleerimisvõtet. Ja selle põhimõte on lihtne: kui valetad, siis valeta niimoodi, et keegi isegi ei suuda ette kujutada, et niimoodi on võimalik üldse valetada.

Tehisaru-tööriistad on kahjuks Suure Vale rääkimisele kaasa aidanud, sest ühelt poolt on võimalik luua sõnu, pilte, helisid ja videomaterjali ükskõik, millest. Aina enam näevad need materjalid tavalisele inimesele täitsa usaldusväärsed välja. Teiselt poolt on võimalik iga tõendusmaterjali kohta väita, et seda pole tegelikult juhtunud, see on AI-ga tehtud!

Manipuleerija võib tuimalt eitada öeldut ja tehtut, süüdistada olematuid kallutatud jõude, välja mõelda kuritegusid ja süüdlaseid, tõsta kangelaseks pätte, kriminaale, jne.

Ja ega siin muud aitagi, kui tuleb ise hästi kriitiliselt mõelda, infot kontrollida ja vaeva näha. Muidu jääd manipuleerijate lõksu ja saad maailmast täitsa tagurpidi aru.

Külasta Proparatast AHHAA-s!

Asukoht: Tartu Teaduskeskus AHHAA
Kellele: lapsed, pered, kooligrupid ja kõik uudishimulikud külastajad
Kuidas see töötab: keera ratast, loe näidet ja märka nippi!

Pane oma kleeps selle manipulatsioonivõtte juurde, mida oled kohanud internetis, videotes, mängudes, reklaamides või igapäevastes vestlustes – ja hakka märkama mõjutamist kõikjal enda ümber.