Kultuuri kirjeldatakse sageli kui „pehmet“ jõudu, kuid kriisiaegadel avaldub selle märkimisväärne tugevus. Nagu on märkinud professor Marju Lauristin: „kultuur aitab toime tulla isegi sõja raskustega“. Sügava ühiskondliku pinge hetkedel – nagu praegu kestva Ukraina sõja ajal – muutub kultuur ruumiks, kus selginevad väärtused, tugevneb vastupidavus ja hoitakse ühist tähendusloomet.
Sellest arusaamast lähtus ka BECIDi hiljutine veebiseminar, mis tõi kokku 172 osalejat kogu Baltikumist: üle 30 osaleja Eestist, enam kui 60 Lätist ja üle 60 Leedust. Suur osalus näitas ühist huvi selle vastu, kuidas kultuur, kunst ja meedia saavad aidata ühiskondadel vastata desinformatsioonile ning välismaisele infosuunamisele ja -mõjutamisele (FIMI).
Miks kultuur on oluline
Kultuuri saab mõista kahel teineteist täiendaval viisil. Laiemas tähenduses on see dünaamiline, õpitud ja jagatud süsteem, mille kaudu ühiskonnad loovad tähendusi, väljendavad identiteeti ja korraldavad sotsiaalset elu. Kitsamas tähenduses hõlmab kultuur kollektiivseid loovaid ja sümboolseid praktikaid – nagu kunst, muusika, teater ja performance –, mille kaudu väärtusi, identiteete ja maailmapilte küsitletakse ja vahendatakse.
Just see tähendusloome jõud muudab kultuuri ühtaegu haavatavaks manipuleerimisele ning võimsaks vastupanuvahendiks.
Kuidas desinformatsioon kultuuri ära kasutab
Desinformatsiooni ja FIMI levitajad sihivad strateegiliselt kultuurilise identiteedi tähiseid, nagu rahvuslik ajalugu, keel, religioon, traditsioonid ja pärand. Neid tähiseid moonutades püütakse ühiskondi killustada, lõhkuda kollektiivseid identiteete ja õõnestada usaldust. Levinud võtted on valeajalooliste narratiivide levitamine, kultuuriliste pingete võimendamine ning jagatud sümbolite ja „kultuurikoodide“ kaaperdamine emotsionaalsete reaktsioonide esilekutsumiseks.
Huumor ja tuttavlikkus muudavad need sõnumid eriti mõjusaks, peites kahjuliku sisu turvalisena näivatesse ja äratuntavatesse vormidesse.
Sageli ei tugine desinformatsioon üksnes valedele faktidele, vaid põimib emotsionaalseid ja faktilisi elemente, et tegelikkust ümber kirjutada. Revisionistlikud müüdid, vandenõuteooriatest laetud ajalookäsitlused, väljamõeldud kultuurilised ohud ning moonutatud kujutised kangelastest või traditsioonidest levivad erinevates kultuurivormides – meemidest ja muusikast kuni filmide ja sotsiaalmeediatrendideni. Huumor ja tuttavlikkus muudavad need sõnumid eriti mõjusaks, peites kahjuliku sisu turvalisena näivatesse ja äratuntavatesse vormidesse.
Kultuur kui vastupidavuse allikas
Samas pakub kultuur ka võimsaid vahendeid desinformatsioonile vastuseismiseks. Vastupidavad ühiskonnad toetuvad kultuurilisele sidususele, jagatud väärtustele ja usaldusväärsetele narratiividele, et toime tulla vaenulikes infokeskkondades. Ühiste lugude, rituaalide ja sümbolite kaudu saavad kogukonnad taastada usaldust ja tugevdada sotsiaalseid sidemeid.
Kunstidel ja GLAM-sektoril (galeriid, raamatukogud, arhiivid ja muuseumid) on siin oluline roll usaldusväärsete lugude vahendajatena. Desinformatsioon levib eriti seal, kus inimesed tunnevad end isoleerituna või eemal usaldusväärsetest kohalikest infoallikatest. Vastukaaluks võivad kohalikud kultuurivõrgustikud – kogukonnakeskused, raamatukogud, rohujuuretasandi algatused ja kohalik meedia – toimida oluliste kanalitena usaldusväärse teabe ja kriitilise kaasamise jaoks. Tuttavad kultuurilised hääled suurendavad usaldusväärsust ja aitavad tasakaalustada manipuleerivaid väliseid narratiive.
Balti vaated rühmatöödest
Leedu vaatenurgast LRT ajakirjanik Tomas Valkauskas näitas, kuidas kunstilised väljendusvormid saavad olla osa ajakirjanduslikust tööst desinformatsiooni vastu. Ta tõi esile dokumentaalse jutustamise erilise tõhususe raadio- ja teleformaadis ning tutvustas kahte projekti: raadiosaadet „Voice of Protest“, mis käsitleb muusikat kui protestivormi, ning taskuhäälingut „Šaltibarščiai“, kus vähemuskogukondade kunstnikega peetavad vabad vestlused aitavad lahti mõtestada domineerivaid ühiskondlikke narratiive.
Eesti rühmas keskenduti teatri rollile infomanipulatsiooni käsitlemisel. Vaba Lava juht Krista Tramberg ja üks näitleja jagasid kogemusi lavastusest „Spy Girls“, mis uurib infomanipulatsiooni, sotsiaalmeedia varjukülgi, andmete kasutamist ja meediapädevust. Arutleti etenduse loomisega seotud ebakindluste üle, kuna see paikneb teatri, eksperimenteerimise ja aktivismi piiril, ning käsitleti ka lavastuse stsenaariumivälist elementi, mis hõlmas reaalajas kontakti Ukraina rindel olevate Vene sõduritega. Arutelu tõstatas eetilisi küsimusi kunstilise vastutuse, läbipaistvuse ja usalduse kohta ning rõhutas tugeva kogukondliku sidususe ja institutsionaalse usalduse tähtsust – õppetunde, mis on väga olulised ka laiemale GLAM-sektorile.
Läti rühmas tutvustas Joren Dobkiewicz New East Culture Institute’ist, kuidas kunstilised ja osaluslikud praktikad saavad tugevdada kriitilist mõtlemist ja kogukondlikku vastupidavust infokorratuses keskkondades. Tuginedes näidetele performance’itest, näitustest ja osaluskunstist, näitas ta, kuidas kultuur võib julgustada publikut narratiive kahtluse alla seadma ja manipuleerimist ära tundma. Monoetendus „Man and the Tyrant“ oli näide sellest, kuidas teater saab vaidlustada autoritaarseid jutustusi ja arendada narratiivset teadlikkust.
Kultuur rohkem kui meelelahutus
Kultuur ei ole pelgalt meelelahutus. See on kollektiivse hariduse, eetilise refleksiooni ja vastupanu ruum. Kui tehnilised lahendused üksi ei piisa, suudavad kultuuripraktikad inimesi emotsionaalselt kõnetada, tugevdada sotsiaalset usaldust ja aidata ühiskondadel püsida vastupidavana desinformatsiooni tingimustes.
Täname kõiki osalejaid aktiivse kaasatuse ja sisukate panuste eest. Ootame huviga arutelu jätkumist järgmistes kohtumistes!
Järgmine veebiseminar toimub 2026. aasta aprilli alguses ning keskendub pettustele.