Tartu Ülikooli (UTARTU) poolt koordineeritava ELi rahastatud projekti (ID 118471) tulemus 4.4.
Inger Klesment | Tartu Ülikool
Gretel Juhansoo | Tartu Ülikool
AuksėBalčytienė | Vytautas Magnuse Ülikool
Kristina Juraitė | Vytautas Magnuse Ülikool
LāsmaAntoneviča | Baltic Center for Media Excellence
Balti riikides – Lätis, Eestis ja Leedus – elab märkimisväärseid vähemuskogukondi, eriti nende idapiiril Venemaa ja Valgevenega. Need piirkonnad on ajalooliselt olnud mitmekesise etnilise koosseisu piirkonnad, kus on märkimisväärne venekeelne elanikkond. Näiteks Lätis moodustavad vähemusrühmad märkimisväärse osa elanikkonnast. Suurimad neist on venelased (25,6%), neile järgnevad valgevenelased (3,4%), ukrainlased (2,3%) ja poolakad (2,1%). Need kogukonnad asuvad peamiselt riigi kaguosas, eriti Latgale piirkonnas, mis piirneb Venemaa ja Valgevenega. Eestis on ka märkimisväärne venekeelne vähemus. Vastavalt 2000. aasta rahvaloendusele moodustasid venelased 25,6% elanikkonnast. Need kogukonnad on peamiselt koondunud riigi kirdeosas, eriti Ida-Virumaal, mis asub Venemaa piiri ääres. Leedu vähemusrahvuse koosseisu kuuluvad poolakad (6,7%), venelased (6,3%), valgevenelased (1,2%), ukrainlased (0,7%) ja juudid (0,1%). Poola ja vene kogukonnad asuvad peamiselt kagupiirkondades, Valgevene ja Venemaa Kaliningradi eksklaavi piiride lähedal.
Need vähemuskogukonnad, eriti need, mis asuvad Venemaa ja Valgevene piiride lähedal, on eriti vastuvõtlikud desinformatsioonikampaaniatele. Sellele haavatavusele aitavad kaasa keelelised ja kultuurilised sidemed Venemaaga, venekeelse meedia tarbimine ja ajaloolised narratiivid. Desinformatsioonipüüdlused kasutavad sageli ära neid sidemeid, et levitada narratiive, mis võivad õõnestada usaldust kohalike institutsioonide vastu ja edendada venemeelset meelsust.
Vastuseks on Balti riigid rakendanud erinevaid strateegiaid desinformatsiooni vastu võitlemiseks. Nende hulka kuuluvad meediapädevuse edendamine, sõltumatu ajakirjanduse toetamine ja koostöö vähemusrahvuste kogukondadega, et suurendada vastupanuvõimet teabega manipuleerimise vastu. Nende jõupingutuste tõhustamiseks on loodud piirkondlikke koostöövõrgustikke, nagu BECID.
Käesolev aruanne on ülesande 4.4 tulemus, mille koostamisel on osalenud kolm BECIDi partnerit: UTARTU, VMU ja BCME. Ülesande eesmärk oli töötada välja meediakirjaoskuse kampaania, et tugevdada teabekindlust ja julgustada kodanikuaktiivsust Balti riikide venekeelse elanikkonna seas, kes on eriti haavatav riigi poolt toetatavate desinformatsioonikampaaniate suhtes.
Aruande eelmistes osades esile toodud statistiliste ja piirkondlike erinevustega tegelemiseks Baltikumis töötas iga partnerriik välja kohandatud tegevuskavad, mille eesmärk on jõuda tõhusalt venekeelse elanikkonnani ja/või konkreetsete sihtrühmadeni oma piirkonnas. Samuti töötas iga riik välja kohandatud materjalid ja ajakohastatud esitlused, et kajastada ainulaadseid kogemusi, vajadusi, probleeme ja situatsioonitegureid, millega WP4.4 meetmete rakendamisel kokku puututi.