BECIDi värske uuring näitab, et inimesteni jõudmiseks on vaja vähem hukkamõistu ja rohkem kuulamist. Tarvis on pikaajalisi programme, mis toetavad tervisekirjaoskust ja usaldust arstide ning ühiskonna vahel.
Q-metoodika uuring 29 Eesti vaktsineerimiskõhkleja seas eristas kahte tüüpi arusaamu.
Esimene rühm peavoolumeditsiini mitteusaldavad vaktsiiniskeptikud olid veendunud vakstiinide kahjulikkuses. Nad ei usaldanud arste, eelistades alternatiivmeditsiini ning nende infotarbimine terviseteemadel oli seotud kindlate sotsiaalmeedia kanalitega. Nad on esesekindlad on teadlikkuses või õigemine “teadmatud oma teadmatusest”. Ise enam uuele infole avatud ei ole, kuid on valmis andma nõu teistele.
Teine rühm peavoolumeditsiini usaldavad, kuid kõhklejad uskus arstidesse ja vaktsiinide tõhususse, kuid tundis puudust objektiivsest teabest ja kannatas polariseerunud avaliku arutelu tõttu. Nende infotarbimise menüü terviseteemadel on lai, kuid mureks on hakkamasaamine infokorratusega.
Mõlemad rühmad hindasid isiklikku autonoomiat ja pidasid traditsioonilise meedia teemakajastusi ühekülgseks. Oluliseks peeti personaalset nõustamist ja mitmekülgset selgitust versus loosungid ja plakatid.
Loe lähemalt Kristina Seimanni, Andra Siibaku ja Marit Nappi artiklit Nature grupi teadusajakirjas Humanities and Social Sciences Communications .