BECID kutsus valijaid seda küsimust uurima meie Proparatta installatsiooni kaudu – tegu on meediapädevust arendava tööriistaga, mis tutvustab 8 levinud manipulatsioonivõtet poliitilises kommunikatsioonis.
Külastajad said ratast keerutada ja tõmmata ühe tehnika – näiteks sildistamise, hirmutamise, isiklikud rünnakud või „meie vs nemad“ vastanduse. Lisaks said nad nimetada poliitiku, kelle sõnumites nad manipuleerimist märkavad, ning kirjeldada kasutatud võtteid.
Proparatta asukohad sel aastal:
• 30. september – 30. oktoober: Tartu Ülikooli Raamatukogu
• Hetkel: Tartu Ülikooli Lossi 36 hoone
• Alates detsembrist: AHHAA Teaduskeskus, Tartu
Mida osalejad täheldasid?
Kokku vastuseid: 38
Selgus selge trend:
– Kõige rohkem nimetati poliitikuid, kes esindavad konservatiivseid vaateid.
See on kooskõlas varasemate uuringutega, mis näitavad, et emotsionaalsed ja vastandavad sõnumid koguvad kampaania ajal kõige enam tähelepanu.
Kõige sagedamini märgitud poliitikud (osalejate hinnangul):
Sandra Laur – 11 korda
Kirjeldatud mustrid:
- vaenulik sildistamine vähemusgruppide suunas;
- “meie vs nemad” raamistik;
- emotsionaalne hirmutamine;
- isiklikud rünnakud ja halvustavad stereotüübid.
Mitmed märkisid, et ta tõusis järsult esile vahetult enne valimisi, kasutades provokatiivset retoorikat sotsiaalmeedias.
Urmas Reinsalu – 5 korda
Täheldatud võtted:
- populistlik süüdistusnarratiiv (“teised on kõiges süüdi”);
- julgeolekuraamistik;
- kollektiivset ohtu rõhutavad väited.
Martin Helme – 5 korda
Iseloomulikud teemad:
- kriisistamine ja katastroofisõnumid;
- poliitiliste vastaste demoniseerimine;
- liialdatud või eksitavaks peetud väited.
Muud nimed (1–3 mainimist) pärit üle poliitilise spektri – seotuna näiteks:
- populismiga;
- faktide valikulise esitamisega;
- püüdega näida “lihtsa inimesena”;
- agressiivse või tõrjuva suhtlusstiiliga.
Mida need tähelepanekud meile ütlevad?
• Vastajad märkavad eriti tugevalt suhtlust, mis lõhestab ühiskonda „headeks“ ja „halbadeks“.
• Hirmu ja identiteeti kasutav sõnumine on kõrge manipuleerimisriskiga.
• Sotsiaalmeedia nähtavus kujundab oluliselt arusaama poliitilisest mõjutamisest.
• Ka uued poliitilised tegijad võivad kiiresti tuntust koguda provokatiivse stiiliga.
See ei olnud teaduslik uuring, kuid annab väärtuslikku infot selle kohta, kuidas Eesti valijad tajuvad poliitilist survet ja mõjutamist.
Miks see oluline on?
Kui inimesed oskavad manipuleerimisvõtteid ära tunda, on nad:
• vähem mõjutatavad emotsioonide ja tähelepanu hajutamise kaudu;
• võimelised rohkem keskenduma päris poliitikaküsimustele;
• paremini valmis hoidma tervislikku demokraatlikku arutelu.
Suur aitäh kõigile osalejatele – teie tähelepanekud aitavad mõista, kuidas poliitilised sõnumid mõjutavad meie igapäevaseid otsuseid!